Koolitus

Registreerinud kasutaja saab kodulehe suletud osas
- lugeda informatiivseid ja kasulikke artikleid, mida lisandub siia järjest juurde
- vaadata kasutusjuhendeid ja - videoid
- soovi korral teha otse kodulehelt väljakutseid
- soovi korral küsida otse kodulehelt hinnapakkumisi
- registreerunud kasutajat hoiame me kursis ka sooduspakkumistega informeerides neid enne teisi ka piiratud soodustustest.

Viimased artikklid

  • Nõudepesu varjatud kulud

    Valmistades ette seda artiklit ette, uurisin huvipärast USA , Inglise ja ka Austraalia suurlinnades tehtud uurimusi vee kokkuhoiust ning võimalike nõuandeid selles  vallas. Huvitav oli avastada, et kõikides nendes uuringutes oli ühe suurema veetarbijana välja toodud ühiskondlik toitlustus, milles omakorda oli allajoonitult kõige suuremaks kulutajaks nõudepesu.  Kõik need erinevad uuringud ning artiklid, mida lugesin olid kirjutatud rõhuasetusega, et puhast  vett on maailmas üsnagi piiratult ning seda tuleks säästa. Meil Eestis on seda kindlasti mõnevõrra keerukas mõista, kus meid ümbritsevad jõed, järved ja sood. Samas on aga pidevalt tõusev vee- ja kanalisatsiooni hind see, mis võiks ettevõtjaid mõtlema panna. Kui me räägime nõudepesust, siis üldjuhul toimub see veel lisaks sooja veega  (mille kütmiseks kulutati energiat) ning pesuainetega. Ei ole vaja üldse olla geenius, et mõista, et kui nõudepesu kulutab poole vähem vett, siis see kulutab ka poole vähem enrgiat (vee soojendamiseks) ning pesuaineid.

    Vaatleks järgnevalt masinnõudepesuga haakuvaid fakte. Bonni ülikool viis 2007 aastal läbi huvitava uuringu, kus võeti 113 peret 7 eri Euroopa riigist ning võrreldi käsitsi läbiviidava nõudepesu versus masinnõudepesu kulusid.  See võib tunduda uskumatu,  kuid sama koguse nõude pesuks, millele kulus nõudepesumasinal 15 liitrit vett, kulutasid inimesed keskmiselt 103 liitrit vett. Antud uurimus on väga põhjalik ning seal on  lahti kirjutatud isegi kõik pestavad nõud ja potid, pannid. See on väga ilmekas fakt, mis peaks iga vähekegi numbreid liitva inimese mõtlema panema.

    Profiköökides läheb aga lugu veel keerulisemaks ja numbrid kasvavad üsna kiirelt kosmiliseks. Järgnevalt kirjutakski lahti peamised valupunktid nõudepesus, mis toodavad ettevõtjale palju suuremaid kulusid, kui nad ette kujutada oskavad.  Toon siia ühe näite. Keskmine Eestis ostetav kuppelnõudepesumain maksab ca. 2000 EUR.  Saksa nõudepesumasinatootja Hobart on teinud katsetused, kus kasutati samal päeval sama hulga nõude pesemiseks sellist 2000 EUR ist masinat ja paralleelselt sellist mudelit, millel on tähelepanu pööratud energia- ja vee säästule. Testi käigus pesti nõusid samapikkuse programmiga ning lähtuti loogikast, et masin peseb 50 tsüklit päevas. Kui võtta päevane sääst energia, vee, kanalisatsiooni ja pesuainete arvelt ning korrutada see läbi 300 tööpäevaga aastas, siis tuleb kokkuhoid 590 EUR aastas.  Okei, nüüd võib lugeja öelda, et aga Saksamaal on energia ja vee hinnad teised. Tegelikult oli uuring tehtud mitte rahalises sfääringus vaid vee, elektri ja pesuainete kulus. Meie võtsime meie Eesti hinnad ja panime need tabelisse. See tähendab, et kui pesta 50 tsüklit päevas on aastane vahe meie Eesti hindade juures 590 EUR. Tegelikult võiks see fakt panna mõtlema küll arvestades asjaoluga, et üldjuhul ju pestakse ikka rohkem kui 50 tsüklit päevas. Kui kedagi huvitavad selle uuringu detailid, siis võtke meiega ühendust ja tutvustame neid rõõmuga.

    Iga profiköögis nõudepesuga kokku puutunud inimene teab, et pesu algab eelpesuga, mida tavaliselt tehakse ise duššiga valamu kohal ning sellele järgneb siis masinpesu (pesu ja loputus). Käsitsi tehtav eelpesu kulutab üsna palju vett. Inimesed seda üldjuhul ei tunneta, kuid jällegi selles osas on tehtud mitmetes maailma suurlinnades uuringuid. Tutvusin neist kahega. Üks USA päritolu, teine tehtud Austraalias. Sydney linnavalitsus on teinud põhjaliku uurimuse vee tarbimise osas ning muuhulgas käsitlenud ka toitlustussektroi nõudepesu. Muuhulgas mainitakse uuringus, et tavalised eelpesuduššid kulutavad vett 10-15 liitrit minutis. Kui vahetada dušš välja vett säästvama mudeli vastu, mille vee läbilaskvus on ca. 6 -7 liitrit minutis, siis sellega kaasneb märkimisväärne kokkuhoid. Need nn. madalama surve duššd omavad veidi teistsuguseid surveotsikuid, mis võimaldavad ka väiksema veesurvega efektiivselt nõud puhtsaks loputada. Kui võtta suure survega dušš ja lihtsalt veesurvet vähendada, siis langeb küll veekulu, aga samaaegselt ei saa ka nõud puhtaks. Antud uuringu raames vahetas Sydney linnavalitsus oma kuludega välja nõudepesus paiknevad duššid ning veekulu number kukus drastiliselt. Näiteks keskmine kohvik hoidis pelgalt dušši vahetusega päevas kokku 449 liitrit vett, restoran 233 liitrit ning hotel 695 liitrit. Kui mõelda taaskord ka faktile, et tegemist on sooja veega, mille soojendamiseks kulub ka energiat, siis peaks need numbrid mõtlema panema küll.

    Tegelikult tasub siinkohal mainimist asjaolu, et maailma juhtivad nõudepesumasinatootjad on arendanud oma seadmeid  pikalt juba säästlikkuse suunal ning näiteks Hobart tuli just 2014. aasta suvel välja uue kuppelmasinaga, mis ei vaja enam eeslpesu üldse. Masinasse on võimalik panna otse saalist tulevad toidujääkidega nõud ning seadme spetsiaalne filtersüsteem hoolitseb jääkide ärajuhtimise eest. Seejuures võtab ta küll veidi rohkem vett, kui tavaline masin, kuid siiski on see number väga palju väiksem käsitsi teostatavast eelpesust. Filterlahendus on ehitatud nõudepesumasina külge selliselt, et ei ole vaja eraldi hankida mingit eelpesumasinat, mis ruumi võtab, vaid masin on võimalik paigutada eelpesu ja järellaua vahele, nagu iga teinegi kuppelmasin.

    Võtaks vaatluse alla veel ühe väga lihtsalt silma hakkava numbri. Paljudes Eesti profiköökides on kuppelnõudepesumasinad. Enamuse nende kuppelmasinate kuplitel pole tagaseina. Reaalselt tähendab see seda, et kui nõud nö. viimases etapis loputatakse, siis kasutab masin selleks kuuma vett. Kuum vesi omakorda tekitab auru. Kui nüüd avada kuppel, siis masinatest, millede kuppel ei oma tagaseina, avaneb kupli tagumine osa ning sealt paiskub ruumi kogu kupli sees olev aur. Ilmselgelt on kupli tagaosast ülesse paiskuv aur probleemiks ventilatsioonile ning tekitab ruumi ebameeldivat auru, aga kui teisendada ruumi paiskuv aur energiaks, siis selgub huvitav detail. Kuppelmasinast paiskub tagaseina puudumisel kööki ca. 0,3 m3 auru. Selle energiasisaldus on 0,05 kW. Kui oletada, et masin peseb päevas 50 tsüklit ja töötab 300 päeva aastas, siis teeb see kokku aastas 750 kW  energiat. Mis arvestades elektrihinnaga (milles sisaldub nii kW hind kui ülekandetasud) teeb aastas kokkuhoidu 90 EUR. Näiliselt küll pisike detail, aga rahaliselt täiesti arvestatav kokkuhoid.  Põhjus, miks väljapaiskuva auru näol on tegemist kaduma mineva energiaga väljendab asjaolus, et kupli ülaosa kaudu välja voolav aur ju asendub kuplis toast sinna asemele voolava õhuga, mille temperatuur on oluliselt madalam masina paagis olevast veetemperatuurist. Kui nüüd uuesti sulgeda kuppel, siis see kuplisse asenduseks voolanud jahedam õhk jahutab veepaagi vet (mida pritsitakse ju läbi kupli jaheda õhu) ning sealt tulebki see 0,05 kW ne kokkuhoid.

     

    Kui nüüd võtta artikli alguses toodud uurimus, mille  viis läbi Hobart ning mille  tulemusena tuli välja 590 EUR vahe, siis seal uurimuses võrreldav odavama hinnaklassimasin oli tagant kinnise kupliga. Ehk juhul, kui kuppel oleks olnud tagant lahtine oleks see kokkuhoid olnud isegi veel suurem.

    Eelnevalt sai artiklis käsitletud kokkuhoidu lähtuvalt eelpesust ning kinnisest kuplist. Järgnevalt läheks selle  590 EUR juurde, mis tuli välja kahe kuppelmasina võrdluses. Millest tuleb selline sääst? Kokkuhoiuks on mitmeid põhjuseid. Suurt rolli mängib masina isolatsioon, aga samuti veekulu.  Veekulu omakorda on juhitav mitmete nüanssidega. Seal mängib rolli pesu- ja loputuspritside kuju ning pesemise spetsiifika. Väga suure võidu energias annab kas kanaliseeritava vee käsitlemine. Kuivõrd kanalsiatsiooni ju läheb põhimõtteliselt kuum vesi, siis on väga suur vahe, kas lasta lihtsalt kuum vesi otse kanalisse või üritada sealt säästu tekitada. Näitkeks pesuaine kulu tüskli kohta on ühel juhul 0,011508 EUR ning teisel juhul 0,035757 EUR  või energiakulu vastavalt 0,022669 EUR ning 0,035772 EUR. Suurem vahe tuleb aga sisse veekulust.  Kui nüüd vaadata neid ühe tsükli kohta tulevaid kulusid, siis need numbrilised vahed polegi nii suured. Kui aga lüüa numbrid kokku aasta peale, joonistubki kuppelmasina peale kokku aastas päris koledalt suur number. Kui mõelda nüüd, et keskmiselt töötab ühes söögikohas üks kuppelnõudepesumasin 10 – 15 aastat, siis korrutage 590 läbi kas 10 või 15 ga ja näete ise palju tuleks kokkuhoidu arvestdes tänaste energia- ja veehindadega. Kui jälgida uudiseid, kus räägitakse kasvuhoone gaaside teemal sõlmitavatest lepingutest eri riikide vahel, siis  ei pea olema üldse teab-mis geenius, et mõista kuidas lähima 10- 15 aasta jooksul elektri ning vee hinnad käituma hakkavad. Lähtuvalt sellest soovitaks väga sügavalt mõelda enne, kui järgnevaks 10-ks aastaks endale nõudepesumasina kööki hangite. Võrdluseks tooksin siia näiteks sellise numbri, et kui hankida endale hetkel turul pakutavatest mudelitest kõige säästlikum ning tänapäevasem kuppelmasin, siis sellise seadme kuuliisingu maksumus on ca. 230 EUR jaotatuna 3 aasta peale.  Ilmselgelt maksab kulukama ülalpidamisega masin vähem, aga kui vaadata saadavat säästu, siis teenib kokkuhoidlikum masin ennast tagasi juba 3-4 aastaga ning seda arvestatuna 50 tsükliga päevas ning tänaste energiahindadega.

    Loe edasi

  • Võrdleme eri pliitide kasutuskulusid

    Kindlasti on paljud olnud olukorras, kus nad ostes uut pliiti ei suuda kindlalt otsustada, kas eelistada elektri- või gaasipliiti või otsustada hoopis induktsioonpliidi kasuks.  Kõigil nimetatud pliitidel on omi eeliseid, aga ka kahjuks puuduseid. Kindlasti on enamus inimestest kuulnud jutte, et gaas on odav ning seetõttu tasuks eelistada näiteks gaasipliiti elektriga töötavale. Samuti räägitakse, et kõige säästlikum on hoopis induktsioonpliit. Kuidas aga on seis tegelikult? Kui suur on ühte või teist pliiti eelistades tegelik võit?  Kas tegelikult on üldse võitu, kui võrrelda ostuhindasid? Selleks, et saada küsimustele vastuseid korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli laboris rea katseid. Abiks nende läbiviimisel olid TTÜ magistriõppes õppivad üliõpilased. Võrdlesime nelja erinevat võimalust:

    1. gaasipliit
    2. induktsioonpliit
    3. valumalmist plaadiga elektripliit külma plaadiga
    4. sama pliit kuuma plaadiga

    Loe edasi

  • Rasv ummistab torustikke

    Iseenesest pole selles teadmises midagi uut. Samas aga arvavad paljud ekslikult, et ummistuste peamine põhjustaja on hoopis kanalisatsiooni koos veega sattunud mehaanilised osakesed (toit ja mud jäägid).  Eks selles on ka oma tõde sees, et ummistuste tekkes mängivad suhteliselt  suurt osa ka mehaanilised osakesed . Samas on aga peasüüdlaseks ikkagi rasv ja õli. Järgnevalt kirjutakski pikemalt sellest, miks rasv ja õli ummistusi tekitavad, kuidas neid vältida ning kuidas toimida ummistuste korral.

    Loe edasi

  • Tööta katlaga säästlikult

    Katel on enamuse suuremate köökide “süda” temaga valmistatkse nii supid, kui ka osad magustoidud. Kuumseadmena on ilmselgelt katla elektritarve päris suur. Arvestades, et viimastel aegadel on nii elektri kui ka vee hinnad üsna järsult tõusnud ning ka kaugem perspektiiv ei tundu just kirgas, oleks mõistlik mõelda ökonoomsuse peale. Katlaga töötades on olemas rida huvitavaid seiku, mis mõjutavad tunduvalt ökonoomsust ning mille  peale inimesed tihti ei tule.

    Loe edasi

  • Kuidas mugavalt liha sulatada.

    Tänastes köökides on väga laialt levinud külmutatud liha- ja kalatoodete kasutamine. Külmunud toodete sulatamiseks kasutatakse tavapäraselt tavalisi külmikuid.  Väikeste kogustega on asi lihtne, kuid pidevalt töötades suuremate hulkade külmutatud toodetega on see väga aeganõudev. Tegelikult on selleks puhuks olemas ka seadmelahendus.

    Loe edasi