Kui vaadata ringi ja kuulata, mida inimesed räägivad, siis ei meenu, et oleks üldse kunagi kuulnud järgnevat. Inimene ütleb, et ta ostab auto. Kui küsida, et millise auto, siis inimene vastab, et vahet pole, lihtsalt auto. Kas sõiduauto või maastikuauto või tagaluugiga furgooonauto või hoopis suure kastiga auto, millega saab liiva vedada? Kõik need loetletud autod on ju autod, kuid nad täidavad erinevaid funktsioone. Kui firma tahab hakata teenusena liiva vedama, siis ta tõenäoliselt ei osta 2 -kohalist sportautot või kui pere tahab endale sõiduvahendit, siis ta ei osta endale tagaluugiga furgoonautot. Tegelikult ju on need kõik eelpool loetletud autod sõiduvahendid, millega saab Tallinnast Tartusse sõita. Aga autol on oma teatud funktsioon, milleks ta on mõeldud.
Vaadeldes meie Eesti köökides toimuvat jääb teinekord mulje, et ei osata üldse selliselt mõelda, et tagaluugiga furgooonauto ei ole sobiv lahendus perega rannas käimiseks.
Kateldele lisati juurde segaja juba kuskil ca 40 aastat tagasi. Eesmärk oli ühest küljest kergendada kokkade tööd, teisalt muuta toitude valmistamine kiiremaks, ökonoomseks ja hügieenilisemaks. Esimesed segajaga katlad võimaldasid üsna baasasju ehk näiteks segada putru ühtlases rahulikus tempos, valmistada kartuliputru või mannavahtu. Kui kokk aga keetis suppi, siis pidi ta ikkagi osaliselt käsitsi segama, sest pehmeks keenud kartul läks segaja laba mõjul puruks. Samuti tuli raskemaid roogasid nagu kapsa-hakklihahautis või pilaff valmistada käsitsi, sest tihedam toit pöörles laba ees lihtsalt ringi ega segunenud üldse. Kuivõrd katla pind on kuum, siis küpseb katla pinnaga kokku puutuv osa toidust üle ja keskele jääv roog jäi tooreks. Selleks võttis kokk puust või plastist laba ning segas toitu käsitsi. Raske toidu segamine on füüsiliselt kurnav, kuid muud võimalust lihtsalt polnud.
Meenub ka see, kuidas katlasse vett lastes pidi kokk hoidma pidevalt silma katlaseinale või mõõtepulgale tõmmatud juttidel, et just õigel ajal vesi kinni keerata. Aga ta oli siiski õnnelik, sest enne segajaga katelde olemasolu pidi ta katelt manuaalselt pottidega täitma. Selline nägi töö välja üheksakümnendate alguse professionaalses köögis. Segajaga katlad olid köökidesse tulnud, et jääda, kuid nad olid üsna lihtsa ehitusega.
Kui nüüd sealt 90-ndate algusest tulla tänaste võimaluste juurde, siis segajaga katlad on vahepealsel ajal teinud läbi meeletu arengu. Peamiseks põhjuseks on olnud asjaolu, et tehnooloogia on arenenud ja pakkunud lisavõimalusi ning samas on hakatud rohkem hindama koka tööd, tema tervist ja toidule valmistamiseks kuluvat aega. Eks väga suurt rolli mängib ka hügieen. Kui näiteks tihkemat toitu segab inimene, siis puhtalt füüsiliselt ei jõua ta segada sama intensiivselt kui masin. See aga tähendab, et osa toitu võib jääda läbi segamata ning seetõttu ka tooreks. Läbikuumutamine täidab aga väga suurt rolli toiduhügieeni juures.
Tänastel kateldel on olemas väga palju lisaväärtusi ja -võimalusi, mis koka töö lihtsamaks teevad, toidu valmimise kiiremaks ja ökonoomsemaks muudavad ning tagavad ka kõrgema hügieeni taseme.
Katlasse jooksva vee mõõtja
Kui katel on varustatud katlasse jooksva vee mõõtjaga, siis ei pea kokk enam seisma katla ees ja jälgima vee nivoo tõusmist, vaid saab teha midagi palju olulisemat. Andes katlale näiteks ette 117 liitrit, voolab seadmesse täpselt selline kogus.
Automaatne jahutus
Automaatne jahutus võimaldab valmistada katlas magustoitusid väga kerge vaevaga. Vajutad nuppu, annad ette temperatuuri ja katel teeb kõik ise valmis.
Konks
Imeline täiendus segajaga katla varustuses on konks. See on lahendus, mis võimaldab segada just neid raskemini segatavaid roogasid nagu pilaff, risotto või kapsa-hakklihahautis. See tähendab, et olles katlasse kõik komponendid lisanud segab katel kõik toidu lõpuni ise valmis ilma, et kokk peaks labaga kaasa aitama.
Vahustusrest
Kui kartulipudru vispeldamisega saab segajaga katel hästi hakkama, siis näiteks mannavaht saab oluliselt õhulisem, kui kasutada vahustusresti. See rest võimaldab isegi vahukoore vahtu lüüa.
Puhastusharjadega segamislaba
Puhastusharjadega segamislaba. Kõik, kes on katlas midagi valmistanud teavad, kui tülikas on pärastine puhastmine. Katla seintele kipub kõrbema tugev kiht totu ning selle eemaldamine on füüsiliselt raske. Samuti on äärmiselt ebamugav pesta katla sisemust ning seda eriti suuremate katelde puhul.
Programmid ja reziimid
Katla segajal võib olla väga erinev kogus programme. Kui 90-ndaltel oli katled valiku svaid segamine ühes suunas või segamine edasi tagasi, siis tänastel kateldel on valik oluliselt laiem. Minimaalselt peaks segajaga katlal olema segamine ühes suunas, segamine ühes suunas pausiga, segamine edasi tagasi ning segamine edasi tagasi pausiga. Kui need 4 programmi on olemas, saab nende kiirust muutes enamus roogasid kerge vaevaga tehtud. Toon näite. Kui katlas valmistada suppi, siis on vaja, et valmimise lõppfaasis peaks segaja pause, et toit puruks ei läheks. Selleks ongi vaja pausiga segamist. Või kui näiteks katlas olev liha on kogu aeg liiikumises, siis ta ei pruunistu. Selles osas aitab taas pausiga segamine.
Kaldus segamine
Kujutage nüüd ette, et teil on katlas näiteks 50 liitrit lihakastet. Kui te tahate seda portsjoneerida, siis vajub raskem osa toidust põhja ning seega peate iga natukese aja tagant katla sisemust segama käsitsi labaga. Selle probleemi lahendamiseks on olemas täna võimalus, et katelt saab panna segama ka kaldu asendis. See aitab oluliselt kaasa ja kergendab koka tööd.
Digitaalne termomeeter
Kui teil on valida kahe ahju vahel. Ühel ahjul on pöördnupp, kus on peal kuus kriipsu ning teisel ahjul on digitaalne näit ning temperatuuri reguleerides näete täpselt, millise temperatuuri valite. Samuti näete toidu valmimisel digitaalselt ahju temperatuuri. Ma arvaks, et eriti keegi ei valiks võrdse hinna juures seda kriipsudega nuppu. Katelde puhul aga kahjuks valitakse.
Samuti on jäänud silma, et päris paljudesse uutesse köökidesse on hangitud segajaga katlad ilma kõikide nende võimalusteta, mida eespool tutuvustasin. Põhjuseks on asjaolu, et ostja arvab et ostes endale segajaga katla saab ta just sellise sedame mida tal vaja on. Kahjuks on aga seis sama nagu eelpool toodud näite puhul seoses autodega. Ehk siis tegelikult peaks ostja teadama, mida ta tahab ning selle järgi ostma. Vastasel juhul saab ta kööki sarnase segajaga katla, nagu need olid 90-ndate alguses ning sel juhul peab kokk igapäevaselt töötama ka nagu 30 aastat tagasi ehk füüsiliselt rasketes tingimustes labaga toitusid segades.